Autor E. Sepp
Tarindi soojapidavust mõjutab kõige rohkem tuuletõke. Tähtsuselt teisele kohale võib paigutada aurutõkke ning alles kolmandale kohale jääb isolatsioonivill oma tehniliste näitajatega.
Tuuletõkkest on kasu vaid siis kui see on tihe ja aurutõkke eesmärk on mitte lasta ruumis olevat veeauru villa sisse. Tänapäevasedtuuletõkkematerjalid suudavad täita neile esitatavaid nõudmisi, millest tähtsamaks on materjali enda ttuuletihedus.
Materjal peab olema minimaalse läbipuhutavuse saavutamiseks piisavalt tihe. Tuuletõkke oluliseks omaduseks on ka veeauru läbilaskvus ehk võime lasta konstruktsioonil hingata. Tiheduse alampiiriks võib pidada 100kg/m3. Kui tuuletõkkematerjal on kaetud nt. Klaaskiudvildiga, võib väiksem tihedus olla 80kg/m3.
Võrdleme Pärnu rohelist plaati, kipsplaati ja polüetüleenkilega kaetud tuuletõkkeplaati.
Pärnu tuuletõkkeplaat koosneb puitkuidmassist, mis on immutatud vahataolise ainega, et plaat oleks jäik. Tavaliselt ehitajad tihendavad vuuke hermeetikuga või montaazivahuga. Kuid kuna plaadi koostiseks on puitmass mängib see niiskusega niivõrd, et aastatega vuugid murduvad.
Paigaldusel tuleb kasutada spetsiaalset vuugi teipi. Eelduseks, et palaadid on kuivad.
Mineraalvillast tuuletõkkeplaadi puhul võib plussidena nimetada ilmastikukindlust ja soojusisolatsiooniomadusi. Alla 20 mm paksused plaadid on varustatud poolpunn ühendustega , mis annab , mis taga korrekstse tiheda ühenduse plaatide vahel.
Kipsplaadi plussiks on jäikus, miinuseks suurem soojusjuhtivus.
Tuuletõkkepaberi pind on kaetud polüetüleenkihiga. Antud materjal ei summuta heli ega hoia sooja.
Eelpool loetletud materjalid oma omadustelt ja hinnatasemelt on väga erinevad.
Tarindi soojustamisel tuleb siiski lähtuda materjali kvaliteedist,praktilisusest ja soojusjuhtivuse näitajatest, et püstitatud majas oleks ka külmade saabumisel tagatud stabiilselt soojad ruumid.
No comments:
Post a Comment