Välisseinte täiendav soojustamine
Soojustamisel on tähtis mitte ainult võimalikult suure arvutusliku seina soojustakistuse (soojapidavuse) – vastavalt soojusläbikandeteguri U väikese väärtuse – saavutamine, vaid äärmiselt vajalik on piirdes ka õigete ehitusfüüsikaliste protsesside kindlustamine. Tähtsaim nendest on see, et välispiire ei tohi niiskuda.
Täiendavalt soojustada tuleb väljast.
Kui väljastpoolt soojustades on kastepunkt üsna seina välispinna lähedal,siis seestpoolt soojustades nihutame kastepunkti lähemale seina sisepinnale.
Veeaur liigub soojusega samas suunas, seest väljapoole, siis tekib oht, et niiskus kondenseerub seina sees, seina konstruktsioonid märguvad põhjustades hallitust ja kõdunemist.
Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu.
Seina soojustamine seestpoolt võib tuua külmumispiiri olemasoleva seina ja seestpoolt paigaldatud lisasoojustuse kokkupuutepinnale. Kondensaat tekkib lisasoojustuse taha ning on suur niiskuskahjustuste ja hallituse tekkimise tõenäosus.
Kui soojustus asetseb seina keskosas, on külmumispiir seina välispinnale lähemal ja kondensaadi tekkimise ohtu sisepinnal ei ole.
Puit-kergtarindite juures on selline soojustusviis otstarbekas ja tulemuslik, kui arvestada, et aurutõkkekihist väljapoole jääv soojustuse kiht on vähemalt kaks korda paksem, kui aurutõkkest sissepoole paigaldatav samaväärne või efektiivsem soojustus.
Puit-kergtarindite juures on lisasoojustuse paigaldamine tulemuslik arvestusega, et aurutõkkekihist väljapoole jääv soojustuse kiht on vähemalt kaks korda paksem,kui aurutõkkest sissepoole paigaldatav soojustus.
Jahedate ja läbipuhutavate betoon- ja kiviseinte täiendav soojustamine seestpoolt võib osutuda olukorda halvendavaks, sest soojustuse lisamine seinte sisepinnale muudab oluliselt kogu olemasoleva seina temperatuuri- ja niiskusrežiimi. Külmumispiir liigub seina sisepinnale lähemale, seega on sein suuremas osas läbikülmunud ja kondensaadi tekkimine lisasoojustuse ja olemasoleva seina kokkupuutepinnal on paratamatu.
Seina soojustamine seestpoolt võib tuua külmumispiiri olemasoleva seina ja seestpoolt paigaldatud lisasoojustuse kokkupuutepinnale. Kondensaat tekkib lisasoojustuse taha ning on suur niiskuskahjustuste ja hallituse tekkimise tõenäosus.
Kui soojustus asetseb seina keskosas, on külmumispiir seina välispinnale lähemal ja kondensaadi tekkimise ohtu sisepinnal ei ole.
Puit-kergtarindite juures on selline soojustusviis otstarbekas ja tulemuslik, kui arvestada, et aurutõkkekihist väljapoole jääv soojustuse kiht on vähemalt kaks korda paksem, kui aurutõkkest sissepoole paigaldatav samaväärne või efektiivsem soojustus.
Puit-kergtarindite juures on lisasoojustuse paigaldamine tulemuslik arvestusega, et aurutõkkekihist väljapoole jääv soojustuse kiht on vähemalt kaks korda paksem,kui aurutõkkest sissepoole paigaldatav soojustus.
No comments:
Post a Comment