Soojustusmaterjal

Poorsetes ehitusmaterjalides on alati teatud hulgal vett kas veeauru või vedeliku kujul. Sellel on otsustav mõju materjali soojajuhtivusele, kuna vee soojajuhtivus on 0.68 W/m°C ehk õhuga võrreldes umbes 20 kordne. Seega vähendab vesi oluliselt materjalis olevate pooride mõju soojajuhtivusele.Ainult soojajuhtivusel põhinev kontroll ei anna veega täitunud pooride osas õiget tulemust, sest vesi liigub poorses aines soojust kaasa kandes.

Niiskes poorses materjalis toimub pidev difusioon, aurustumine, kondenseerumine ja kapillaarliikumine. Temperatuuride vahest tingitud veeauru rõhk on isolatsiooni soojemal küljel suurem. Veeaur võib kondenseeruda poori külmas osas ning kanda endaga sooja. Siit liigub see kapillaarimendumise tagajärjel soojemasse ja kuivemasse keskkonda ning aurustub uuesti. Mida tugevam on kapillaarimendumine materjalis, seda enam mõjutab niiskus selle soojajuhtivust. Isolatsiooni veesisaldus ei pruugi protsessi käigus muutuda, see võtab osa vaid soojaenergia ülekandest. Seepärast tuleb isolatsioonimaterjale niiskuse eest hoolikalt kaitsta.

Hoone soojavajaduse arvutamisel ei lähtutagi seetõttu teoreetilisest, kuivale materjalile vastavast soojajuhtivusest, vaid arvestatakse ka niiskuse mõju.

Puitpindade vastupidavus.

Töötlemata puitpinnal toimuvad ajapikku muutused, mida kutsutakse patineerumiseks.Päikese mõjul tõmbub puidu pind kollakaks ja hiljem muutub hallikaks ning  seejärel pruunikaks.

Puitpindade vastupidavuse suurendamiseks on erinevaid töötlemisvõimalusi.Impregneeritav pinnatöötlus tekitab vetthülgava pinna ja mikroorganismide vastase kaitse.See ei moodusta pinnale kilet ja seeõttu laseb veeauru läbi.Värvitu impregneerimine ei kaitse puidupinda värvitooni muutumise ja vananemisilmingute eest.Pinna vananemist aeglustab oluliselt kroomi ja vasesoola  lisandiga puiduimmutus.Majavammi vastu aitab boorisoolalahusega töötlemine.Raudsulfaadi lahusega töötlemine annab puidu välimusele kauni pruunikashalli värvingu ja kaitseb hallituse eest.Fassaadikattele sobivad tavaliselt lasuurvärvid, mis jätavad puidu struktuuri ja pinnatekstuuri äratuntavaks.

<

Puitvooder

Välisvoodriks on soovitatav kasutada peamiselt kuusepuitu. Kuuse rakud kuivades sulguvad ning rakustruktuur on malts- ja lülipuidus pea samasugune. Männi maltspuidu rakud jäävad kuivades avatuks ja suletud rakkudega on vaid lülipuidu osa. Seetõttu on kuusepuidu ja männi lülipuidu niiskuse imavus ja niiskusest tingitud mahumuutused väiksemad kui männi maltspuidus. Kuusk on ka tiheduselt ja bioloogilise kestvuse poolest ühtlasem.

Kinnituseks tuleb kasutada kuumtsingitud naelu või kruvisid. Naelte või kruvide päid ei tohiks süvistada liiga sügavale laudvoodri sisse, kuna tekkiv süvend hakkab vett koguma. Naelapea ei tohi siiski ka välja jääda. Laua otstes on mõttekas kinnititele auk ette puurida, see väldib laua lõhenemist.

Kinnitite pikkus peaks olema selline, et need ulatuksid alustarindisse vähemalt voodri 1,5kordse paksuse võrra. Minimaalne aluslaudise paksus on 25 mm, laius 100 mm. Voodrilaua kinnituskruvid või -naelad ei tohi ulatuda tuuletõkkeplaati.

Voodrilauad kinnitatakse tavaliselt südamikupool väljapoole. Ülekattega laudise korral võib alumised lauad kinnitada seinale südamikupool sissepoole. Püstvoodri korral peab puidu kiud olema suunatud allapoole.

Välisvoodrilaudade soovitatavad paksused vastavalt RYL2000

Laua laius	Laua paksus
<120 mm	min 21 mm
120–150 mm	22–25 mm
>150 mm	min 28 mm

Välisvoodriks kasutatava puidu pind on tavaliselt lintsaepinnaline või hööveldatud pind. Eelistatum on peensaetud või karestatud pind,kuna tema parema värvinakke omaduste tõttu ei kooru värvkate nii lihtsalt maha

Aurutõke

Aurutõke

Veeauru väljapoole tungimist saab takistada aurutiheda kihi paigaldamisega tarindi sisepinnalevõi soojustuse sisse,viimase soojemale poolele ( kuni 25 % soojustuse kogupaksusest).Aurutõkkematerjali  võib soojustuse paigaldada vaid tavalise niiskuskoormusega ruumides. Niiskete ruumidega hoonetes on see lubamatu.Hoone seest tungib veeaur piiretesse difuuselt ja õhuvooludega konvektsionaalselt.

Piirdes liigub see konvektiivselt. Veeauru konvektsiooni all mõistetakse niiske ruumiõhu pääsu läbi konstruktsioonelementide liitekohtade,pragude või ebatihedusest  läbiviikude piirde jahedasse tsooni,kus veeaur kondenseerub ja piire niiskub.Piirdetarindite ekspluatatsioonialased niiskusprobleemid on eelkõige tingitud konvektsioonist ja difusioonist, seega aurutõkke ebatihedusest.

Köetava ja käituses oleva siseruumi õhus on aasta jooksul veeauru enamasti rohkem kui välisõhus.Kui veeaur kohtab oma teel aurutihedat kihti, mille temperatuur on alla kastepunkti,siis ta kondenseerub sellele.Kondentsvesi halvendab konstruktsioonide, soojusmaterjalide ja komunikatsioonide olukorda ning ruumi sisekliimat.Kondentsvesi tekib ka siis kui piirde lähedal õhutemperatuur langeb,õhu niiskusimavus väheneb ja üleliigne veeaur sadestub välja piirde pinnale.Soojustatud hoonete puhul tekib see siis kui ruumi suhteline niiskus on liiga suur.

Tellisseinad

Telliseinte füüsilise vananemise hindamine.

Massiivsed täiskiviseinad täidavad nii kande kui piirdetarindi funktsioone ja moodustavad ehitamise ajal tavaliselt kuni 20-30% hoone üldmaksumusest.

Selleks et hinnata seinte tehnilist seisukorda  toome välja nende peamised kahjustuste tunnused ja protsentuaalse füüsilise  vananemise / kulum /. Maja renoveerimisel sõltub seinte tehnilisest sesukorrast  hoone prognoositav jääkiga.  Samuti remondi ja  rekonstrueerimistööde optimaalsed lahendused. Kiviseinte  füüsilise vananemise tunnused:

Füüsiline vananemine kuni 10 % -  praod krohvikihis. Üksikud juuspeened praod krohvialuses müüritises.

Kuni 20%- seintelt ärakukkunud krohv, vuugid tühjad kuni 1 cm sügavuselt. Kuni 30% karniisidelt ja avasillustelt on ära kukkunud krohv, vuugid tühjad kuni 2cm.Kuni 40%- vundamendis puudub horisontaalne hüdroisolatsioon, seinad märjad ja sooldunud.Kuni 50 % lahtised läbiseina praod, seinad väljavajunud. Kuni 60% lahtised laienevad praod, müüritis kihistub, kaldu vajunud,vajab toestamist. Kuni 70% müüritis lagunenud,vajab toestamist.

Kahjustuste tunnused võimaldavad juhtida hindaja tähelepanu võimalikele puudustele, neid  avastada ja fikseerida.

Soklikahjustused

Hea ehitustava eiramine toob tihtipeale kaasa selle, et hoonete vundamendis puudub normikohane horisontaalne ja tihti ka vertikaalne niiskustõke.Seetõtttu imendub niiskus kapilaarjõudude toimel, läbides vundamenti, esimese korruse seintesse.Tagajärjeks on seinte märgumiskahjustused ja niisked ning ebatervislikud ruumid. Kui katta sokkel tsemendimördiga ja valada betoonpõrand pinnasel,tõuseb kapilaarniiskus seintes veelgi kõrgemale.Sama juhtub,kui seina pideva märgumise ja väljakuivamise tulemusel,selle pindmise kihi poorid ummistuvad veega sinna kantud soolakristallidega.Vee aurumine seina pinnalt suurendab kapilaarniiskuse kulgu vundamendis.Üldjuhul ka tõkke puudumisel ei tõuse pinnase kapilaarniiskus kõrgemale esimese korruse seintest, jäädes 1- 2 meeetri piiresse.

Maja esimse korruse seinu saab kaitsta kapilaarniiskuse eest järgnevalt:

- teha soklisse töökindel niiskustõke,horsontaalse hüdroisolatsiooni näol

- Keldri olemasolul isoleeritakse pinnase niiskusest tingimata ka vundamendi välimised vertikaalpinnad

Niiskuskahjustuse mehhanism seisneb selles, et koos kapilaarniiskusega tõusevad seintesse ka pinnasevees leiduvad lahustunud soolad, seina pikemaajalise niiskumise tagajärjel soolakristallid ummistavad seina allosa, mille tõttu kapilaarniiskus tõuseb veelgi kõrgemale, ning puittarindite pidev niiskumine viib ohtliku majavammi tekkimisele.

Maja fassaad

Maja fassaad kaitseb külma ja niiskuse eest ning ilmestab elukeskkond. Välisvoodri korrastamisele peab eelnema põhjalik ülevaatus  ning  avastama kahjustuse põhjused. Laua paksus ei tohi olla alla 25 mm,sest mida paksem laud seda vähem ta allub ilmastikutingimustele ja väiksem on pragude tekke oht.  

Tavaliselt on enam kannatada saanud päikesepoolne majakülg,samuti aitab kahjustusele  kaasa lagunenud vihmaveetorud, puudulik ventilatsiooon ja mädanik. Oluline on puitfassaadi juures tuulutus. Õhk peab pääsema sokli juurest välisvoodri alla ning ülalt välja. Välisvoodri taga peab olema kuni  1,5 cm laiune,ülalt avatud tuulutuspilu.Puidu puudus on vastuvõttlikkus mädanikule ja hallitusele.Mädanik tekib liigniiskuse tagajärjel, millel võivad olla  järgnevad põhjused:

Kileja  pinnaga pragunenud sünteetiline värv, mille alla tekkinud niiskus ei saa välja kuivada, samuti vead sadeveesüsteemis, valesti paigaldatud veelauad ja katteplekid, ebaõige lahendusega sokkel ning samuti majale liiga lähedal asuvad puud.

Mädaniku lahtisaamiseks ei piisa üksnes kahjustunud koha parandamisest, vaid kõrvaldada tuleb tekkepõhjus. Seda, kas puit on pehastunud pindmiselt või läbinisti,saab kindlaks teha, kui suruda naaskel puidusse.

Niiskus konstruktsioonides

Liigniiskusest ning ehitusvigadest põhjustatud kahjustused tulevad esile tavaliselt hiljem.

Konstruktsiooni jäänud ehitusniiskuse mõju on erinev. Välisseinte või katuslagede puhul, kui aurutõke on korralikult paigaldatud ei pruugi niiskuse halvast mõjust siseviimistlusele kohe aru saada,kuna seinad kuivavad reeglina vaid väljapoole.

Sissepoole kuivamist takistab aurutõke.Kuivamisest tingitud konstruktsiooni mahu muutused võivad siiski mõne aja pärast põhjustada pragude tekke seintesse,lagedesse,liitekohtadesse.

Konstruktsiooni kuivamine toob kaasa puidu mahu kahanemise seintes ja lagedes. Viimistletud pindade puhul avaldub see tavaliselt mõradena lae ja seinte ning ehitusplaatide ühenduskohtades.

Siseseinte puhul tuleb niiskuse mõju ilmsiks ruttu, sest seal on piisavalt niiskust, mis kaetud raskesti läbilaskva kattematerjaliga, ning pärast kütte sisselülitamist tekib piirdesse auruõhk, mis väljatungimisel lööb seinakatte lahti.

Puidu niiskus ei tohi paigaldamisel märgatavalt erineda lõplikust tasakaalustatud niiskusest, st. paigaldatud konstruktsioone tuleb kaitsta sademete eest. Kui katus on vettpidav, tuuletõkkeplaat paigaldatud võib hakata paigaldama soojusisolatsiooni.

Enne sisevooderduse paigaldamist tuleb veenduda,et paigaldatav soojustus on kuiv. Kipsplaatide paigalduse puhul tuleb arvestada, et nende paigaldamiseks on vaja hoones tagada ekspluatatsiooniga sarnane õhuniiskus ja temperatuur.

Betoonplaadile ehitatud põrandatega tekib probleem siis,kui betoon pole korralikult kuivanud,ning sinna peale ehitatakse tihe põrandakate / pvc, parkett/,mille puhul kuivab niisugune konstruktsioon aeglaselt.

Välisvooderduse ehitusel tuleb erilist tähelepanu pöörata tuulutuse tagamisele. Kuna puit omab niiskust, eriti aga piki puitu,tuleb vertikaalse laudvooderdise korral hoolikalt töödelda laua otsad jätkudes, soklisõlmes, rõdu kohal, kus veepritsmete sattumine puidule on kõige tõenäolisem.

Kui hoonel on puittaladel põrand, peab olematagatud põrandaalune tuulutus. Põranda alla pinnasele ei tohi jätta puidujäätmeid, see võib põhjustada majavammi.

Puitmaterjali valikul tuleb kandvas konstruktsioonis kasutada ainult kvaliteetset puitu. Lõhedega ja puidukahjurite rikutud puidus  võib niiskus sattuda puidu sisemusse, kus ta raskesti välja kuivab, luues soodsa keskkonna puuseente arenguks

Ehituse kvaliteetse lõpptulemuse tagavad korralik projekt, asjatundlik  ehitaja ning kompetentne ehitusjärelvalve.